Ühes suures Õismäe kortermajas tegutses nädal aega seltskond vabatahtlikke loomapäästjaid, kes otsisid taga kassipoega. Kabuhirmus loomakesel oli õnnestunud pääseda hoone ventilatsioonisüsteemi, kuhu ta lootusetult lõksu jäi.
30. augustil sai loomapäästega tegelev MTÜ Cats Help teate, et kassipoeg, kellele nad olid Õismäel uue kodu leidnud, oli sattunud täbarasse olukorda. Võõras elupaik ja uus pere ehmatasid argliku kassilapse niivõrd ära, et paanikas ronis ta WC-kappi ja puges sisse lahtisest ventilatsiooniaugust.
Et kassi omal jõul kätte saada võimalik ei olnud, kutsus pererahvas kohale päästeameti. Ventilatsioonitoru uurima asunud päästjad tegid kindlaks, et seikleja oli roninud hoone katusele peamisesse ventilatsioonišahti. Šahtilt eemaldati betoonist kate ja võred, kuid tööd hirmutasid kassipoega veelgi enam ning too kadus šahtisügavustesse. Kuhu, seda ei teadnud keegi.
«Proovisime kõik koos hakata kassipoega otsima, aga see osutus keeruliseks — tegu on üheksakordse majaga, kus on üle 200 korteri ning mitmeid ventilatsioonišahte, mis on omavahel ühenduses,» kirjeldas pelutavalt suurt otsinguala vabatahtlik Liivi Kassihhin. «Peamise ventilatsioonišahti küljes on kolm püstloodis šahti, mis on ehitatud keldrikorruseni välja ning igas korteris on kolm ventilatsioonikäiku, mis peašahti viivad.»
Esimesena mindigi kontrollima keldrikorrust, mille lakke ventilatsioonišaht avanes. Läbi võrede valgustati šahtipõhi läbi, kuid kassi seal ei olnud. Lootus kassi elusana leida aina kahanes — keegi ei teadnud, kus ta pidama oli jäänud ning saadaval polnud ka majaplaane, mis olukorra analüüsimisele kaasa oleks aidanud.
Osa majaelanikest toetas otsinguid, osa lõi korteriukse pauguga kinni
Üle ei jäänud muud, kui hakata käima ukselt uksele, et paluda korteriomanike luba ventilatsioonikäike uurida. «Oli neid, kes kiisule ja meile kangesti kaasa elasid ning olid väga sõbralikud ja väga koostööaltid, kuid oli ka äärmiselt ebameeldivaid ja lausa pahatahtlikke inimesi, kel ei olnud ei sooja ega külma ei kassist ega sellest, et me teda aidata ja leida püüame,» nentis Kassihhin ja lisas, et vastuhakkajaid ei heidutanud ka asjaolu, et surnud looma hais leviks ka nende korteritesse.
Aeg tiksus halastamatult ning kuigi lõpuks leiti arhiivist hoone ventilatsiooniplaanid, olid need raskesti loetavad. Dešifreerimisel pakkus abi suuremeelne majaelanik, kes tuli lagedale oma koopiatega ventilatsioonisüsteemist ning tegi vabatahtlike meeskonnale joonised võimalikest kohtadest, kus kassipoeg olla võiks. Need võimaldasid päästjatel keskenduda kindlate korterite külastamisele.
Järgmiseks sammus oli kohale tellida torumees, kes sondiga šahte valgustama asus. «Me olime selleks ajaks juba kindlad, et me «päästame» surnud kassi, sest keegi meist ei uskunud enam, et kass veel elus on,» meenutas Kassihhin pealtnäha lootusetut olukorda. «Kuigi mõned majaelanikud panid meie palve peale oma korterite šahtidesse toitu ja vett, ei kuulnud keegi krõbistamist ning kass oli kogu selle aja söögi ja joogita.»
Teha polnud muud, kui puurida
Läbimurre saabus eile, mil korteriühistu esimees märkis, et kolm läbi maja kulgevat püstloodis šahti ei pruugi välja viia samasse kohta, kuhu peakäik. Kuna kõikidesse väiksematesse käikudesse sondi mugavalt panna võimalik ei olnud, kutsuti kohale teemantpuurimisele spetsialiseeruva firma töötajad, kes hakkasid keldriseintesse puurima sondisuurusi avasid, tekitades võimaluse viimasedki käigud läbi vaadata.
Pärast mitmeid katseid ilmuski sondi vaatevälja kassipoja liikumatu kuju. Et loom oli vaja kätte saada vaatamata sellele, kas ta oli elus või surnud, puuriti leiukohta suurem avaus, mille läbi kassini ulatada. Puurimise lõppedes oli aga töömeeste üllatus suur, sest august sisse kiigates vaatas neile vastu kaks säravat silma. Nädal aega ventilatsioonisüsteemis konutanud kassipoeg oli elus ja temas leidus veel piisavalt energiat, et küüned ja hambad käiku lasta.
Kassipoeg transporditi Loomade Kiirabi kliinikusse, kus ta tilguti alla pandi ja rahustava süsti sai. Välisel vaatlusel tuvastati kassil kukkumisest tekkinud õhkrind ning mitmeid väiksemaid vigastusi, kuid kõik tema luud olid terveks jäänud. Terved olid ka organid ning kuigi vereproov näitas põletikku, ravitakse ka seda. Taastumine võtab aega, kuid lõpuks peaks kassike olema terve kui purikas.
Liivi Kassihhini sõnul on sellest loost nii mõndagi õppida ja kassipoegade leidlikkust ei tasu kunagi alahinnata. «Kui omale kiisu koju tood, vaata hoolega üle kõik augud ja avaused, kuhu ta sisse võib pugeda,» õpetas loomapäästja. «Ja nagu näha, ei ole mõtet kassi enneaegselt matta — nad on uskumatult tublid võitlejad ja võivad üllatada.»
Nagu teisedki loomapäästega tegelevad MTÜ-d, saab ka Cats Help tegutsemist jätkata vaid annetuste toel. Maksmist ootavad nii kassipoja kliinikuarved kui ka tema päästemissiooni jooksul tekkinud kulud.
Kui soovid vapra ellujääja toetuseks oma õla alla panna, saad seda teha pangaülekandega: MTÜ CATS HELP EE742200221071322431
Selgitus: Õismäe kangelane
MTÜ tegemistel saad aga silma peal hoida läbi nende Facebooki-lehe, mille leiad SIIT. Vabatahtlikud soovivad tänada päästeametit, abivalmis majaelanikke, puurijaid ning TS Pipe OÜ torumeest, kes töövälisel ajal ja tasu nõudmata kassipoega otsida aitas. Allikas: https://lemmik.postimees.ee/6771025/uskumatu-paastemissioon-oismael-kassipoeg-istus-nadal-aega-ventilatsioonisahtis-loksus
Commentaires